kolmapäev, 28. juuni 2017

Karsklane noorte toitumisest, põgusalt.

Avastasin juba üleeile veidi klikimagnetliku pealkirjaga artikli:

Kuna Ossinovski senistele algatustele pole mul väga midagi ette heita olnud ning tervislikuma toitumisega olen isegi viimastel kuudel kokku puutunud, siis oli tegu minu arust väga tervitatava algatusega. 
Kuna kool võib olla paljudele lastele ainukeseks kohaks, kus saab mitmekesist toitu, siis on minu silmis juba ainuüksi olnud mitte sobilik viimaste aastate samm minna üle nullkasumiga kooli enda sööklatelt, riigihankega leitud eraettevõtjatele, kes soovivad saada ka kasumit.

Nii palju kui olen kuulnud oma endisest kodukoolist, siis ära on kaotatud veel 6 aastat tagasi pakkumisel olnud kolme käiguline komplekslõuna (supp-praad-magustoit) ning selle asemel on toodud sisse lisamagusa ostmise võimalus, näiteks kohukeste näol.
Miks võtta lastelt-noortelt see "energia saamise" võimalus ära veidi tasakaalustatuma magustoidu näol ning asendada see ostetavaga? Kasumi ihalus?

Eile lisandus aga sellel teemal uus uudislugu: Ministeeriumil koolipuhveti "keelatud toitude" nimekirja veel ei ole


Sellega seoses julgeksin aga visata kinda mõlema osapoole suhtes, kes on algatuse suhtes kriitilised.

"Need lapsed, kes soovivad ikkagi saiakesi süüa, leiavad selleks võimaluse - kas siis kõrvalolev pood või muu selline," ütles Daily müügi- ja turundusjuht Tiiu Endrikson. - Sellist argumenti võiks kõrvutada argumendiga: "Milleks piirata alkoholi müümist alaealistele, kui nad tahavad alkoholi kätte saada, siis nad ka leiavad inimese kes selle neile vahendab." See et mingi osa inimesi otsib ja leiab alati viise piirangutest kõrvale hiilimiseks, ei tähenda, et see peaks selle tõttu olema kõigile lubatud ja piirangud oleks täiesti kasutud. Ei enamus inimesi jätab teatud teod tegemata, sest piirangust mööda hiilimise üritamine lükkab neid mugavustsoonist välja, seega nad lihtsalt kasvõi laiskusest või moraalist ei hiili piirangust mööda.

Lastearstide seltsi juht Ülle Einberg ütles "Aktuaalsele kaamerale", et eelnõu tasuks arstidega läbi arutada. - Ma loodan, et arstid ei jää ainukeseks ja suurimaks autoriteediks antud eelnõu juures, kuigi suurem töögrupp tasuks kindlasti kaasata. Arstide suunas julgeksin heita kahtluse varju, kas neid on toitumise vallas piisavalt koolitatud (kuigi kindlasti rohkem kui inimest tänavalt, kuid siiski vähem kui mõnda toitumisspetsialisti) ning eelkõige jäävad toitumise alased teadmised nagu ka inimesel tänavalt ikka sõltuvaks sellest kui suur isiklik/tööalane huvi konkreetsel arstil teema suhtes on.

Järgnev lause pani mind aga juba tõsisemalt silmi pööritama ning väga kangesti soovima täpsustust või lahti selgitust sellele.
Probleemiks pidas ta pigem seda, et toitumist hakatakse liigselt reguleerima, seda ka vanemate poolt. - Kes peaks siis laste/noorte toitumist suunama ja reguleerima, kui mitte kodu ja haridusasutused? Suurkorporatsioonid ja massimeedia? On ju viimati nimetatutel selleks piisavalt vahendeid ja kasumi saamise motivatsioon. Võib tuua näiteks McDonalds, Pepsico, Coca-Cola kompanii jne. Kui natukene süveneda, siis selgub et kõnelenud arst on meedias figureerinud küllaltki kõva laste taimetoitluse vastasena. Samas kui konkreetse arsti reguleerimise vastasus pärineb juhtumite baasilt, kus taimetoitlastest vanemad on oma lapsed samuti lastega läbi rääkimata nad taimetoitlusele suunanud, siis oleks õiglane see ka artiklis välja tuua. Hetkel jääbki aga väga lahtiseks, mis reguleerimine halb on vanemate ja kooli poolt.

"Mina arstina tegelikult ei võtaks sugugi ära kogu seda energiarikast toitu, mida võib-olla ka pirukates on, või ka magusat tegelikult laps vajab. Mõelda tuleks, missugust magusat toitu sinna koolipuhvetisse sobiks panna," lausus ta. - Mulle meeldib kuidas sõnastusega pannakse kohe alguses usaldusväärsuse pitser peale: "Mina arstina".  Jällegi võiks sõnastus natukene selgitavam ja parem olla. Näiteks vaidleks ma vastu, et laps vajab magusat, nagu arst ise ka ütles, laps vajab palju energiat. Igapäevases sõnakasutuses võib seostuda enamus inimestele kes seda ERR artiklit lugema satuvad "magus" pigem maiustuste ja magustoitudega, vähemalt mulle seostub see nendega. "Missugust magusat toitu sinna koolipuhvetisse sobiks panna?" oleks võinud lisada, missugust magusat tervisliku või siis looduslikku, näiteks marjad ja puuviljad, võiks koolipuhvetisse panna. Praegune sõnastus võib jätta mulje, et asendame ühe lisatud suhkruga maiusse teise lisatud suhkruga maiusega. Või siis oleks võinud magusa üldse ära kaotada ja kirjutada lihtsalt selle asemel energiarikkad toidud vms.

Igatahes tuleks tervise teemadel kajastusi tehes uudislood vähe põhjalikumalt teha või kaasata sellesse asjaga kursis olevaid inimesi rohkem ja mõlemalt pool. Praegu jäi mulje, nagu oleks ühelt poolt ministeeriumi ametnikud/nõunikud asja poolt ja päriseluliselt asjaga kokku puutuvad ettevõtjad ja eksperdid vähemalt mingil määral selle vastu. Las saavad sõna järgmine kord ka inimesed kelle tööle tuginedes on ministeeriumil sellise seadusandluse läbi viimise soov tekkinud.

Niipalju siis toidu juttu selleks korraks. Püsige terved ja nautige suve!

teisipäev, 27. juuni 2017

Kuidas karsklane raadios käis.

Tere taas! Laisale inimesele kohaselt olen Karsklase päeviku jälle hoole ja armastuseta jätnud. Tegemist palju? Nii ja naa. Kedagi pole olnud liistule tõmmata? Samuti nii ja naa. Millega ma siis üldse tegelenud olen vahepealsel ajal? No teeme kiire kokkuvõtte! (Järgnev põhineb suuresti minu sotsiaalmeedia kontodel. Kellel juba niigi nende jälgimisest kopp ees, neil on soovitav minna kokkuvõtte lõppu, kus mainin ka natukene ajakohasemaid teemasid, sh kirjatükile pealkirja andnud juhtumit.)

21. veebruar: Meedias lõi lained alkoholimüügist keeldunud müüja saiaga loopimine ja solvamine joobes ostja poolt. Oli minulgi plaanis teemat kajastada, kuid kahjuks minetas uudis päevakajalisuse enne kui suutsin korraliku kirjatüki "trükki lasta". Vähemasti sain oma hetke töö jaoks kasulikke nippe ning vajalikke teadmisi antud juhtumit ja selle tausta uurides. Antud teemal kirjutatud poolik kirjatükk on endiselt soolas ning ootab hetke kui minagi töö saia või millegi kõvemaga vastu vahtimist saan.

6. märts - 15. Juuni osalesin tööandja poolt korraldatud "Terveks läbi toitumise" programmis. Eks igapäevane toitumispäeviku pidamine ning tihedam ja tervislikum toidu vaaritamine andsid oma väikese panuse, et sisustada minu senine vaba aeg veidi rohkem ära. Projekti mõjudest ja kogemustest pajatan loodetavasti tulevikus eraldi sissekandes.

7. märts: Avandi/Sepp tulid lagedale geniaalsete Eesti Laulu vaheklippidega elust enesest, mis muu hulgas kajastas perevägivalda ning eestlaste alkoholi lembust/alkoholi tootjate liigset alkoholi ja kultuuri, traditsioonide ja tavade sidumist. Küllaltki kahju, et alkoholi reklaamiparoodial rohkemgi vaatamisi pole, tegu on ju päris elust Saaremaa Viina ja Viru Valge pealt võetud näitega.  Lisaks sellele lasi vaid paar kuud hiljem Saku nagu üks ühele "kultuuri seostamise" kampaania käiku oma Originaali õlle puhul.


23. märtsil suutis EKRE mitte küll alkoholi alase (veel), kuid siiski lollusega lagedale tulla ning olla endale omaselt "traditsiooniliselt" sallimatu.

24. märtsil küttis kirgi uudis mis tõi välja, et paljud kiirabile tehtud väljakutsed on tühised, liialdatud või lausa mõttetud, näiteks kutse tulla "pohmelli ravima". Alkoholiga seotud "mõttetuid" väljakutseid oli uudises olnutest lausa veerand.

24. märts oli ilmselgelt tegus aeg ka EKRE parlamendisaadikutest poolemõistuslike jaoks. Rahva raha eest oli neil vaja ikka ju teha debiilsusi. Ei teagi, kas on esindajad valijate nägu või vastupidi?! Igatahes, kui keegi EKRE-fännidest suudab mulle lahti seletada, milleks oli see aktsioon demokraatlikult vajalik või mida see tõestas, see teen ma sellele selgitajale õlle välja. (Jääb mulje, et need pojad ja tütred ilma ei saa.) Mädakonservidest ja muudest tuuleveskitest hoolimata läbis alkoholireklaami piiramise seadus Riigikogus esimese lugemise. Seega midagi positiivset. Seisvad ovatsioonid minu poolt.
Joonis 1. Seisvad ovatsioonid!

27. märts oli päev, mil oli aeg juppideks võtta metoodika, kuidas alkotöösturid inimeludega mängivad ning kuidas seda mängu uued riigi poolsed piirangud võivad mõjutada.
Lisaks sai juhitud tähelepanu asjaolule, et Sisevete Saatkond oli ennast A Le Coqi lippudega ehtinud, olles ise sportimise koht sh ka noorte jaoks. Mõni aeg hiljem olid lipud veesõidukilt kadunud ning on seda siiani. Ju jõudis paadi omanik samadele järeldustele, mis minagi, iseseisvalt.

13. aprill tuli välja, et nii mõneski Eesti linnas on suuri probleeme alaealiste huligaanidega, kes ei pea paljukski kasvõi inimese elu kallale kippuda. Pahatihti on sellistel noortel ka alkoholiprobleemid.

19. aprillil kuulutas uudis, et tulevikus pole võib-olla vajadust inimkassapidajatel enam saiaga pikki vahtimist saada.

3. mail raputas Leedut "terrorismilaine". Terroristideks olid mõõdukad (võib-olla lausa karsklastest poliitikud), kes on võtnud eesmärgiks Leedus alkoholi kättesaadavaust ja reklaami tõsisemalt piirata, kui Eestis Jevgeni Ossinovski või isegi mina oma kõige märjemaski unenäos näha söandaks. Võite arvata kuidas ma antud sõnakasutusega uudise peale reageerisin. Läksin marru? Ei. Sidusid veepudelid ümber vöökoha ja hakkasin planeerima millisel nädalavahetuse peol ma need veed Vallhallasse saadan.
Samal päeval oli meedias juttu ka mõnel mõttetumal teemal.

5. mail käis Juvente esindus head tegemas.


10. mail üritasin uuesti käima lükata Karskusjooksu. Selle peale sain loomulikult "nautida" alkoholi tarbijate arvamusi kuidas ma liigselt karkust peale surun. Pfff.

15. mail avastasin Taani telekanali poolt tehtud vastureklaami Carlsbergi õllereklaamile. Võib-öelda, et tegu on lausa Avandi/Sepa tasemel tööga.

17. mai- kuni praegune hetk sain ja saan veelgi ennast seaks vihastada Saku Originaali idiootse reklaamkampaania peale, mis võtab igale maakonnale kõige omasemad sümbolid ja seob need siis oma solgiga, ptüi, tähendab õllega. Sellist jama ei saanud niisama pealt vaadata ning otsustasin oma "trolliva" panuse ka anda. Oh Saku, sa Eesti kultuuri solkija, peaaegu sama hea kui sinu õlu.

29. mail alustas Tervise Arengu Instituut kampaaniat, et panna inimesi rohkem jälgima ja hinnangut andma oma alkoholi tarbimisele. Ka karsklane hakkas mõningast kihutustööd ja teavituskampaaniat tegema oma tuttavate seas.

31. mail osales Juvente ENL-i liikmesorganisatsioone tutvustavas kampaanias ning sai esineda Facebooki videos. Sama päev oli ka rahvusvaheline tubakavaba päev.



1.juunil jõudis Leedu uus alkoholi seadusandlus tervelt ühe lugemise võrra ette Eesti lahjemast analoogist.
2. juuni jäi silma Tartu ajakirjanduses linnas toimunud lõhkumiste poolest. Kahjuks pean tõdema, et ole isegi näinud neid vandalismiakte pealt suuremate ja väiksemate ilmakodanike poolt tehtuna. Vihjeks võin öelda, et päris käed rüpes istuma ma sellistel puhkudel siiski õnneks pole jäänud.
Lisaks oli tegu päevaga, kui minust sai Eesti Karskusliidu juhatuse liige.

4. juuni tõestas jälle ilmekalt, et rool ja alkohol ei käi kokku!

9. juunil tekkis minu facebooki seinal teemat käsitleva uudisloo põhjal, et kus kohast siis ikkagi vähe või praktiliselt üldse mitte tervist kahjustavad alkoholi kogused algavad ja lõppevad. Tõdemus oli, et neljal päeval nädalas pool pudelit 330ml pudelist õllest või siidrist on veel okei.
Samal päeval jagas Drink Revolution leht ka, mis on karskeks hakkamise plussid.

19. juunil esitas räppar Metsakutsu sotsiaalmeedias oma nüüdseks palju meedia ja ühiskonna tähelepanu saanud üleskutse veeta Jaanipäev karskelt. #KRAANIPÄEV

21. juunil paar päeva enne jaane selgus, et olenemata kõrgemast aktsiisimäärast ei lähe vähemalt mõnel neist sugugi halvasti. Liviko näiteks teenis 2016 aastal 4 miljonit € kasumit. Summa mille teenimiseks peab terve elu 2017 aasta tasemel miinimum palka saav inimene töötama umbes 800 aastat.
Samal päeval läks eetrisse ka Rimi "Alkoholi ostes näita dokumenti" kampaania teine faas.


Jõudsimegi eilsesse/tänasesse päeva! Esmapäeval, ehk eile sai käidud Vikerraadio Huvitaja saates rääkimas karskusest, stereotüüpidest ja Juventest. Nimel potsatas mulle juunikuu keskel interneti postkasti kiri, et  jaanid on lähenemas ning karskus teema oleks igati asjakohane. Loomulikult, kui antakse mitte just eriti tihti esinev võimalus temaatikat kajastada, siis miks mitte haarata võimalusest! Oli igati huvitav kogemus, suured tänud saatejuhile Jane Saluorgile selle võimaluse eest!

Kes veel pole kuulnud seda raadiosaated, siis saate ERR veebis järelkuulamist sellele teha. Kuna mul oli lõppenud just "Terveks läbi toitumise" projektis osalemine, siis oli mul ka väga huvitav kuulata saate teises pooles Eeva-Relli Meldre paastumise teemalisi õpetusi.


Täna tegi Metsakutsu kokkuvõtte oma Jaanipäeva eelsele väljakutsele ning tundus, et sellest kumas nii head kui halba. Samas iga võit on tähtis, kui väike see ka pole, see võit väga väike ei tundunud olema!

Homme kell 18.00 seevastu toimub juunikuine Karskusjooks Raja pargis! Olete kõik oodatud! Teeme veidi välijõusaalis trenni, sörgime läbi jooksuraja ja ajame muidu juttu tervislikust eluviisist.

Pika postituse lõpetuseks panen siia ka mõne muusikapala ning seda loomulikult räppar Metsakutsult, kes on sõltuvusainete temaatikat oma lugudes ka käsitlenud. Headest lugudest selle mehel puudust juba ei tule!












Edukat jaanidest taastumist ning veel edukamat suve nautimist, sest varsti on juba pool sellest läbi!
Järgmise kirjutamiseni!