kolmapäev, 28. juuni 2017

Karsklane noorte toitumisest, põgusalt.

Avastasin juba üleeile veidi klikimagnetliku pealkirjaga artikli:

Kuna Ossinovski senistele algatustele pole mul väga midagi ette heita olnud ning tervislikuma toitumisega olen isegi viimastel kuudel kokku puutunud, siis oli tegu minu arust väga tervitatava algatusega. 
Kuna kool võib olla paljudele lastele ainukeseks kohaks, kus saab mitmekesist toitu, siis on minu silmis juba ainuüksi olnud mitte sobilik viimaste aastate samm minna üle nullkasumiga kooli enda sööklatelt, riigihankega leitud eraettevõtjatele, kes soovivad saada ka kasumit.

Nii palju kui olen kuulnud oma endisest kodukoolist, siis ära on kaotatud veel 6 aastat tagasi pakkumisel olnud kolme käiguline komplekslõuna (supp-praad-magustoit) ning selle asemel on toodud sisse lisamagusa ostmise võimalus, näiteks kohukeste näol.
Miks võtta lastelt-noortelt see "energia saamise" võimalus ära veidi tasakaalustatuma magustoidu näol ning asendada see ostetavaga? Kasumi ihalus?

Eile lisandus aga sellel teemal uus uudislugu: Ministeeriumil koolipuhveti "keelatud toitude" nimekirja veel ei ole


Sellega seoses julgeksin aga visata kinda mõlema osapoole suhtes, kes on algatuse suhtes kriitilised.

"Need lapsed, kes soovivad ikkagi saiakesi süüa, leiavad selleks võimaluse - kas siis kõrvalolev pood või muu selline," ütles Daily müügi- ja turundusjuht Tiiu Endrikson. - Sellist argumenti võiks kõrvutada argumendiga: "Milleks piirata alkoholi müümist alaealistele, kui nad tahavad alkoholi kätte saada, siis nad ka leiavad inimese kes selle neile vahendab." See et mingi osa inimesi otsib ja leiab alati viise piirangutest kõrvale hiilimiseks, ei tähenda, et see peaks selle tõttu olema kõigile lubatud ja piirangud oleks täiesti kasutud. Ei enamus inimesi jätab teatud teod tegemata, sest piirangust mööda hiilimise üritamine lükkab neid mugavustsoonist välja, seega nad lihtsalt kasvõi laiskusest või moraalist ei hiili piirangust mööda.

Lastearstide seltsi juht Ülle Einberg ütles "Aktuaalsele kaamerale", et eelnõu tasuks arstidega läbi arutada. - Ma loodan, et arstid ei jää ainukeseks ja suurimaks autoriteediks antud eelnõu juures, kuigi suurem töögrupp tasuks kindlasti kaasata. Arstide suunas julgeksin heita kahtluse varju, kas neid on toitumise vallas piisavalt koolitatud (kuigi kindlasti rohkem kui inimest tänavalt, kuid siiski vähem kui mõnda toitumisspetsialisti) ning eelkõige jäävad toitumise alased teadmised nagu ka inimesel tänavalt ikka sõltuvaks sellest kui suur isiklik/tööalane huvi konkreetsel arstil teema suhtes on.

Järgnev lause pani mind aga juba tõsisemalt silmi pööritama ning väga kangesti soovima täpsustust või lahti selgitust sellele.
Probleemiks pidas ta pigem seda, et toitumist hakatakse liigselt reguleerima, seda ka vanemate poolt. - Kes peaks siis laste/noorte toitumist suunama ja reguleerima, kui mitte kodu ja haridusasutused? Suurkorporatsioonid ja massimeedia? On ju viimati nimetatutel selleks piisavalt vahendeid ja kasumi saamise motivatsioon. Võib tuua näiteks McDonalds, Pepsico, Coca-Cola kompanii jne. Kui natukene süveneda, siis selgub et kõnelenud arst on meedias figureerinud küllaltki kõva laste taimetoitluse vastasena. Samas kui konkreetse arsti reguleerimise vastasus pärineb juhtumite baasilt, kus taimetoitlastest vanemad on oma lapsed samuti lastega läbi rääkimata nad taimetoitlusele suunanud, siis oleks õiglane see ka artiklis välja tuua. Hetkel jääbki aga väga lahtiseks, mis reguleerimine halb on vanemate ja kooli poolt.

"Mina arstina tegelikult ei võtaks sugugi ära kogu seda energiarikast toitu, mida võib-olla ka pirukates on, või ka magusat tegelikult laps vajab. Mõelda tuleks, missugust magusat toitu sinna koolipuhvetisse sobiks panna," lausus ta. - Mulle meeldib kuidas sõnastusega pannakse kohe alguses usaldusväärsuse pitser peale: "Mina arstina".  Jällegi võiks sõnastus natukene selgitavam ja parem olla. Näiteks vaidleks ma vastu, et laps vajab magusat, nagu arst ise ka ütles, laps vajab palju energiat. Igapäevases sõnakasutuses võib seostuda enamus inimestele kes seda ERR artiklit lugema satuvad "magus" pigem maiustuste ja magustoitudega, vähemalt mulle seostub see nendega. "Missugust magusat toitu sinna koolipuhvetisse sobiks panna?" oleks võinud lisada, missugust magusat tervisliku või siis looduslikku, näiteks marjad ja puuviljad, võiks koolipuhvetisse panna. Praegune sõnastus võib jätta mulje, et asendame ühe lisatud suhkruga maiusse teise lisatud suhkruga maiusega. Või siis oleks võinud magusa üldse ära kaotada ja kirjutada lihtsalt selle asemel energiarikkad toidud vms.

Igatahes tuleks tervise teemadel kajastusi tehes uudislood vähe põhjalikumalt teha või kaasata sellesse asjaga kursis olevaid inimesi rohkem ja mõlemalt pool. Praegu jäi mulje, nagu oleks ühelt poolt ministeeriumi ametnikud/nõunikud asja poolt ja päriseluliselt asjaga kokku puutuvad ettevõtjad ja eksperdid vähemalt mingil määral selle vastu. Las saavad sõna järgmine kord ka inimesed kelle tööle tuginedes on ministeeriumil sellise seadusandluse läbi viimise soov tekkinud.

Niipalju siis toidu juttu selleks korraks. Püsige terved ja nautige suve!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar